-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid Maakoor varjane, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stormatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suur jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ordiviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumisega langes vesi umbes 100m ja muutis madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama esimesed loomad. Näiteks: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.Paljud meresid ja järvi asustanud kalad(rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised saama lühikest aega maismaal hakkama.
-
Maismaad katsid võimasad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestik suurenes paljasseemenetaimedega, meredes aga luukalade oskaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist liikidest.
-
-
Ajastu algus oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ning said domineerviaks Maa maismaataimestikuks.Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõppeb meteoriidiplahvatusega, mis toob kaasa massilise väljasuremise. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad.
-
Paleogeenias algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima aeglaselt jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevad linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eelased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
-
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). loomade välja suremisega seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule
