-
Kestis umbes 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa tekkimine, sagedased meteoriitide sajud, vulkaaniliselt väga aktiivne periood olis sellel ajal. Lõpuks kujunesid välja maakoor ja atmosfäär, moodustusid suured veerohked ookeanid.
-
100 miljonit aastat pärast Maa moodustamist põrkas meie planeet kokkutundmatu taevakehaga, mille tagajärjel tekkis kuu.
-
Kestis umbes 4-2,5 mld aastat tagasi. Meredes hakkasid kasvama mitmesugused algelised eluslooduse vormid Vanimad leitud elusorganismid onstromatoliidid- mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja ka mitmesugused vetikad.
-
Esimeste mitmerakuliste organisminde teke 2,1mld
Eukarüootide areng
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite tegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnal hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jääaega, mil Maa oli tervenisti jääga kaetud. -
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jääaega, mil Maa oli kaetud tervenisti jääga.
-
Tekkisid organismide ehitustüübid.Umbes 542 mln-485 mln aastat tagasi. Suurem osa tänapäevastest loomahõimkonadest. Kasvas vetikate hulk. Ilmusid paljude selgrootute loomade rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või välisskelett. Maale tekkisid esimesed kalad
-
-
Umbes 485 mln-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed ja troopikameredes kirev elustik. Kliima kiire jahenemise tõttu tekkis jääaeg. Madalmerede kuivamine ja mereelustiku massiline väljasuremine toimus Maal tänu külmale kliimale.
-
Umbes 443 mln-419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide jalubivetikate rühmad.Vetes ujusid primitiivsed kalad. Jätkus esimeste maismaataimede kasv niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad olid uhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kalade domineerimine
Umbes 419 mln- 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli põhjaelustik ja šelfimeredes suured riffid. Mitmed kalad arenesid näiteks rüükalad ja vihtuimsed . Ajastu lõpuks olid maismaal tekkinud esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed ja roomajad. -
Rohkelt kahepaikseid,esimesed roomajad,suured "söemetsad"
ning kestis umbes 359 mln- 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis selleks ajakslennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Trilobiitide väljasuremine ja kestis umbes 299 mln- 252 aastat tagasi. Tekkis Panthalassa ookeaniga übritsetud hiidmanner Pangaea. Mandri keskosas oli kuiv kõrb tohutu sooja kliimaga Maismaal olid ülekaalus roomajad, taimedest paljasseemnetaimed ja meredes luukalad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega,
-
TRIIAS
ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
JUURA
Loomad: dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad-ihtüosaurused ja plesiodaurused,
KRIIT
Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Meteoriidiplahvatused olid tihe nähtus -
-
PALEOGEEN 66 mln- 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate evolutsioon. Meredes elasid vaalade eellased ja primadiidid. Sooja ja niiske kliimaga kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid taimed. Metsade asemele tekkisid rohumaad- preeriad ja savannid.
NEOGEEN 23 mln- 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite ning loomastiku ja taimestiku põhijooned muutusid tänapäevasemaks. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid hominiidid- inimese eellased. -
-
Inimese areng
Kestis umbes 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Aafrikas alanud evolutsioon on inimeste eellased perekond Homo esindajatest saanud tänapäevased inimesed- Homo sapiens'id. Välja on surnud mitmed imetajad: suured mammutid, ninasarvikud ning mitmed linnuliigid: dodo, mao.
