-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Tekkisid algne Maa koor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Selles perioodis leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Planeet Maa jahenemine soodustab litofäärist gaaside vabanemise, mille tagajärjel tekib varajane atmosfäär.
-
Meredes arenesid algsed eluvormid.
-
Gaaside vabanemine litosfäärist jätkub. Maal puudub hingatav õhukiht. Gaasid tulenevad vulkaanipursetest ning on mürgised.
-
-
Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni.
-
Atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suureneb hapnikusisaldus. Toimub mitu jäätumist. Aegkonna lõpul tekib pehmekehaline elustik.
-
-
Meredesse tekivad esimesed selgrootud.
-
Tekivad peamiselt kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Kliima on valdavalt soe, aga ajastu lõppeb jääajaga. Jääaeg toob kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Meredes kujunevad käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Elavad primitiivsed kalad. Maismaad hakkavad asustama loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Maismaale tekivad esimesed metsad. Troopikameredes elab rikkalik elustik. Meresid ja järvi asustavad kalad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed; selgroogsed.
-
Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutatud aladele tekivad kivisöelademed. Maismaale tekivad esimesed roomajad. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel arenes lennuvõime.
-
Maale tekivad roomajad.
-
Maismaaloomastikus on ülekaalus roomajad. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb kuni 95% Maad asustatud liikide väljasuremisega.
-
-
Ilmuvad esimesed dinosaurused, kes muutuvad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmuvad esimesed imetajad, meredes suureneb ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomavad vahetavad vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosnevatest metsadest.
-
Ilmuvad esimesed õistaimed. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued looma ja linnuriigid.
-
Maale tekivad katteseemnetaimed. Vanim leitud fossiil on leitud Hispaaniast, selle nimeks on Montsechia vidalii.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske. Järkjärgult kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Arenevad esimesed primaadid.
-
Tänapäevase ilme saavad mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkavad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid e inimese eellased. Neogeeni jooksul Maa kliima jaheneb. Poolustel kujuneb jääkate.
-
Aafrikasse iilmuvad inimese vahetud eellased - perekond Homo esiandajad. Perioodil sureb välja palju imetajaid ja linnuliike, arvatavaks põhjuseks inimese mõju.
