Geokronoloogiline skaala Hans Kristian Kivimäe G2R1

By Subahannu
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Arenesid algelised eluvormid, kujunesid kihilised moodustised. On pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, suured jäätumised, Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueoon

  • 542 BCE

    Kambriumis

    Kambriumis
    Tekkisid peamised organismide elutüübid, kambriumi plahvatus, ilmusid selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ja väliskelett.
  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine, jääaeg, ookeanipind alanes, mereelustiku massiline väljasuremine.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Taimed asustasid maismaad, samuti loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaal võimsad metsad ja esimesed roomajad, hulga kivisöe teke, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Hiidmanner Pangea teke (siseala kaetud kuiva kõrbega), ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed, luukalad. Ajastu lõppes suurima väljasuremusega.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Algne elustik liigivaene, esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meres elasid tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Esimesed õistaimed (hakkasid ka domineerima), maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis oli üks peamisi massilise väljasuremise põhjusi, kus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud, ilmusid varased homoniidid, tulid korduvad jäätumised.
  • 2 BCE

    Kvarternaan

    Kvarternaan
    Ilmusid perekond Homo esindajad, see viis lõpuks tänapäeva inimese tekkimiseni, surid välja paljud looma- ja linnuliigid.