-
Planeet Maa kujunemine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Maad tabasid sagedased meteoriidi sajud.
-
Ehk ürgeoon. Meredes arenesid algelised eluvormid. On säilinud ka bakterfossiile.
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus seni vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Kujunesid rifid, ujusid kalad. Maismaa taimed kasvasid niisketes kohtades. Maismaad asustasid ka loomad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, korallid ehitasid suuri riffe. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Maismaal olid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Ilmusid esimesed roomajad. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. 95% liiki suri ajastu lõpuks.
-
Ilmusid esimesed dinosaurused. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaisked ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomad. Tekkisid linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäeva kalad ja maismaa oli kaetud tiheda metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kuni toimus järjekordne väljasuremine. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Levima hakkasid maod, rotid, hiired, laululinnud, maod ja konnad. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimeste eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Välja surnud on palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik).
