-
Kestus 4,6 mld aastat tagasi. Periood on vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Grönönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodil lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi ehk ürgeooni ajastul arenesid meredes algelised eluvormid. Elu tekkis 3,8 mld aastat tagasi.
-
-
-
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus
-
-
-
-
Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli enamjaolt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg põhjustas elualade vähenemist, mis põhjustas mereelustiku massilist väljasuremist.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, merikorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad, kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Devoni ajastul toimusid suured muutused ka maismaal. Selle ajastu lõpuks oli tekkinud maismaale esimesed metsad, ilmunud esimesed kahepaiksed.
-
Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajd.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, selle tulemusena kadus 95% Maad asustanud liikidest.
-
Triiase ajastu algus oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, kuid ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mille tagajärjel muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajastul ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Juura ajastul ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljusseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid välja uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi ajastu lõpul surid välja dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Pärast väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Paleogeeni ajastu kliima oli algses niiske ja soe ning seetõttu kasvasid troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Kuid siis hakkas kliima jahenema nind valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid esimesed inimesed eellased. Toimus järjekordne jäätumine, mistõttu poolustel kujunes jääkate
-
Ajastu alguses ilmusid esimesed inimese vahetatud eellased- perekond homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud meid tänapäevase inimese homo sapiens`i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks mammutid.
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning suurem oma tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.
