-
Kestus 4,6mld- 4mld aastat tagasi.
Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedaste meteoriidisadudega. Kivimeid sellest perioodist on säilinud väga vähe (Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias). Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean. -
-
Maaga põrkus kokku suur taevakeha, mille tagajärjeks oli kuu teke.
-
Arhaikumi kestus 4mld-2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
Sellest ajast on pärit vanimad stromatoliidid, säilinud on ka bakterifossiile. -
-
Kestus 2,5mld-542mln aastat tagasi. Hapikusisaldus suureneb fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse suurenemise tõttu atmosfääris.
Sel ajal oli mitu jääaega. Tekkisid esimesed Ediacara elustikud. -
-
Kestus 542mln-485mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks paljudele loomariikidele. Loomariiki ilmusid järjest selgrootute uued rühmad (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Sel ajal toimus nii saak- kui röövloomade üheaegne evolutsioon, mida nimetatakse evotsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Kestus 542mln-485mln aastat tagasi.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine ja algas jääaeg. Ookeani pind alanes kuni 100m võrra. Paljud madalmered muutuvad maismaaks, mille tagajärjel suri palju mereelustikku. -
Kestus 443mln-419mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal asustamist, mis olid algselt väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaad asustavad loomad (nt. tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).
-
Kestus 419mln-359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ja šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asutanud kalad kasvasid suurteks selle aja tippkiskjateks. Ajastu alguses oli maismaal taimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Arenesid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes elasid vähest aega ka maismaal.
-
Kestus 359mln-299mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad (kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased). Üleujutatud alades kasvanud surnud puud ladestusid kivisöeks. Kivisütt pole teisel ajastul selles koguses tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Arenesid välja esimesed roomajad.
-
Kestus 299mln-252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean Panthalassa. Mandri siseala kattis kõrb karmi kliimaga. Maismaal olid enamuses roomajad, kes olid selliste tingimustega kohastunud.. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega, kus suri 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
Kestus 252mln-201mln aastat tagasi. Ajastu alguses on alustik üsna liigivaene. Eelmise ajastu väljasuremisest taastumine võttis aega 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimus taas väljasuremine ning selle abil said dinosaurused peamiseks loomarühmaks maal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestus 201mln-145mln aastat tagasi. Triiase ajastul elanud loomad vahetusid vähehaaval uute dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Arenesid välja esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad (ihtüosaurused ja plesiosaurused). Meredes elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus 145mln-66mln aastat tagasi. Tekkisid esimesed õistaimed, võtsid üle ökonišid Maal ja said domineerivaks maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosaurustega ja rudistidega. Maismaad valitsesid jäädavalt dinosaurused. Arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus väljasuremine (üheks põhiliseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust), mille käigus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
Kestus 66mln-23mln aastat tagasi.
Paleogeeni ajastus algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajate arvukus kasvas; enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid meredesse elama. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, ka suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Hiljem hakkas kliima jahenema. Taimestikust jäi valdavaks heitlehelised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid metsi. -
-
2,5 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid ja linnuliike. Mitmed loomad on välja surnud tõenäoliselt inimeste tõttu.
-
Kestus 23mln-2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired hakkasid levima. Välja arenesid tänapäeva linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa jahenes korduvalt, mis tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
