-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kandas ja Austraalias.
-
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Mitmed suured jäätumised. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik nn Ediacara.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide tüübid ja suurem osa loomahõimkondadest tänapäeval. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Ilmusid erinevad selgrootute rühmad, paljudel loomadel tekkis mineraalne toes.
-
-
-
Troopikameredes rikkalik elustik, esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kiire jahenemine, algas jääaeg. Ookeanipinna alanemine. Elualade vähenemine ja mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Taimed jätkasid maismaa asustamist - varased taimed väikesed ja lihtsa ehitusega. Loomad hakkavad asustama maismaaad.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks - tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkinud esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katavad võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad maismaal.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal kuiv kõrb karmi kliimaga. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus 95 %.
-
Ajastu alguse elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid pemiseks loomarühmaks maismaaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, metajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja karbid. Maismaal valitsesid dinosaurused, areesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Peale dinosuruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimemalt hakkasid evima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimeste vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
