-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
-
Algas Maa kujunemisega, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, Kuu tekkimine. Hadaikumi lõpuks tekkis algne maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Põrkas Maaga kokku suur taevakeha
-
Lihtsamte ühendite (hapnik, heelium) eraldumine kosmosesse, kõrged temperatuurid.
-
Arenesid algelised eluvormid. Paljudes stormatoliitides säilinud ka bakterfossiile.
-
Arenesid meredes algelised eluvormid, mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, lisaks paljudes stromatoliitides säilinud ka bakterifossiile.
-
Fotosünteesi ja tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
Kambrium oli suhteliselt rahulik periood Maa geoloogilises ajaloos, ei toimunud märkimisväärseid ürgmandrite lagunemisi ega liitumisi. Esimesed kalad.
-
-
Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused.
-
Kambriumi lünklik ja episoodiline purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) kujunemine jätkus ka Ordoviitsiumi algul, kuid setetesse ilmunud tumedad orgaani rikkad savikivimid annavad tunnistust juba kuivemast ja soojemast kliimast. Esimesed kalad. Rohkelt trilobiite.
-
Suured sisemered, pehme kliima. Siluri ajastul tekkisid esimesed luukalad ja maismaataimed.
-
Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Kalade domineerimine maailmameredes.
-
Merede pealetung, niiske kliima. Esimesed roomajad. Suured "söemetsad". Rohkelt kahepaiksed.
-
Ühtne manner, mäestike teke, mandrijäätumised lõunapoolkeral, kuiv kliima. Roomajate levimine paljude kahepaiksete väljasuremine. Esimesed paljasseemnetaimed
-
Ühtse mandri lõhenemise algus, soe kliima. Triiase taimkattes valdavas osas paljasseemnetaimed.
-
See oli hiiglaslike maa-, mere- ja õhukoletiste – hiidsisalike ehk sauruste aeg. Aeg, mil taimed said õied ja lopsakad subtroopilised metsad ulatusid praeguse polaarjooneni. Aeg, mil pudenes kildudeks Pangaea hiidmanner ja kujunesid Atlandi ning India ookean, mil veteväli kattis ajuti suurema osa Euroopast ja tekkisid kõige rikkalikumad kulla ning musta kulla – nafta varud.
-
Mandrite vajumine ja merede pealetung. Hiidroomajate (dinosauruste) domineerimine. Paljasseemnetaimede levimine.
-
Dinosauruste väljasuremine. Mäestike teke. Esimesed linnud, õistaimed.
-
Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. "Imetajate aeg"
-
Korduvad jäätumised põhjapoolkeral, kainosoikumi teisel poolel pehme kliima, merede pealetung. Õistaimede levimine ja mitmekesistumine
-
Inimese areng. Korduvad jäätumised põhjapoolkeral
