-
Kestvus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
-
Maa põrkas kokku suure kehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, kus on säiinud ka baketrifossiile.
-
-
Kestvus 2500 mln kuni 542 mln aastat. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Pehmekehaline elustik.
-
-
Ookeanis tekkisid esimesed mitmerakulised organismid
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, mis arvatavasti kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile, nn üksteise võidurelvastumise evolutsioon.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ka maismaal tekkisid esimesed taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning enamus madalmered muutusid maismaaks. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, tekkisid suured riffid. Paljud meredes ja järvedes elanud kalad kasvasid väga suureks ja said tippkiskjateks. Ajastu lõpuks tekkisid maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid puukujulised eellased. Surnud puidust kogunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkisid hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemnetaimed ning meredes luukalad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.
-
-
Ajastu alguse elustki oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes hiljem muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimsed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosauruse, ammoniitide ja rudistidega. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul surid välja paljud imetaja- ja linnuliigud. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
