Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Gerttu Johanna R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Sellel perioodil arenesid meredes algelised eluvormid. Perioodi ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, mis tulenes fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusest. Sellel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis suur pehmekehaliste ehk ilma skeletita elusorganismide rühm.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk ning tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Perioodil valitses rikkalik elustik soojades troopikameredes. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu vältel oli kliima soe, kuid ajastu lõppes järsu jahenemise ning jääajaga. Kliima jahenemise tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed, mis olid väiksed ja lihtsa ehitusega jätkasid maismaa asustamist. Maismaa asustamist alustasid ka loomad (skorpionid, tuhatjalgsedI).
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks ning nad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Selleks perioodiks katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis Pangaea hiidmanner, mida ümbritses Pathalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Karmi kliima tõttu olid maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuemisega, mille tulemusena kadus 95% Maa asukatest.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Tänu eelmisel perioodil toimunud väljasuremisele oli triiase ajastu üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul said neist tänu järjekordsele väljasuremisele peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas palju merelisi roomajaid. Meredes elas ka tänapäeva tüüpi kalu. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsiooniga. Enamasti maismaal elavatest imetajatest kujunes liigirikas rühm. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima kahepaiksed, laululinnud ja närilised. Aafrikas ilmusid inimese esimesed eellased. Maa kliima oluliselt jahenes ja poolustel kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestvus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Perioodil ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, seda seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.