Geokronoloogiline skaala Gerhard A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kujunes maa. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteooriitide saudud. kujunes maakoor, atmostfäär ja hüdrosfäär. Hadaikumist allesjäänud kivimeid on vähe asudes suures osas Gröönimaal, Kanadas ja Austraailas.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu tekke
    4500 BCE

    Kuu tekke

    Plaanet Maaga põrkas kokku suur taevakeha
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Tekkis elu Maal. Lahknesis bakterid, argeded ja eukarüootid. Kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Ürgeoon ehk Arhaikum

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Fotusünteesi suurenes hüdro -ja atmosfääris hapniku sisaldus. Suured jäätumised. Tekkisid pehmekehalised.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Argueoon ehk Proterosoikum

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis on alles veel tänapäeval. Kiire evolutsioon. Tekkisid minetoesed
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Rikkas elu soojades veekogudes. Esimesed taimed maal. Soe aga lõpus tuli jääaeg. Massiline väljasuremine jääaja tõttu
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes tekkisid korallrifid. Esimesed kalad. Taimede mitmekesiumin maal, esimesed loomad maal.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Šelfimeredes arenesid riffid. Suuremad kalad. Metsade tekke. Esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Suured metsad. Tänapäeva taimede eelased. Puudest tekkisid kivisöelademed. Lühijaalised domineerisid, lendavad putkuad ja esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Hiidmanner Pangea suure kõrbega. Roomajad domineerisid. Palajsseemne taimede arvu kasv. Luukalade arv tõusis. Lõpus suujvärasuremine.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Ajastu algul vähe liike. Esimesed dinosaurused. Esimused imetajad. Meredes rohkem amminiotide ja karpe.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Õistaimed hakkasid domineerima. Dinosaurused olid toiduahela tipus. Tekkis uusi Linde ja Imetajaid. Lõpus välujasurmine, kus kadusid ka dinosaurused.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja Imetajate arvuline tõus ja domineerimine. Esimesed Primaadid. Tekkisid peeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Jahenes kliima, korduvad jäätumised, poolustele jääkate.
  • Hominiitide teke
    14 BCE

    Hominiitide teke

    Esimesed Inimiseste eelased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Esimesed Homo perekonna eelased. Inimtegevus hävitas taime ja looma liike.