-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga
-
Arenesid algelised eluvormid, leitud vanimad stromatoliidid, mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate moodustised
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused, paljudel loomadel tekkis mineraalne toes
-
-
-
Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korralid jt., esimesed maismaataimed, valdavalt soe kliima, kui ajastu lõpus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääaeajaga, ookeanipinna alanemine 100m võrra
-
Kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
-
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe, meres ja järves kasvasid kalad väga suureks, esimesed metsad ja kahepaiksed - selgroogsed
-
Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased, metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed, tekkis palju kivisütt, maismaal elasid lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, maismaal olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal, Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest
-
Elustik üsna liigivaene, taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat, ilmusid esimesed dinosaurused, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal peale järjekordset väljasuremist, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meres tänapäevast tüüpi kalad, maismaa kaetud metsaga
-
Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid olid asustatud rudistidega, maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastul lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt., põhjuseks meteoriidiplahvatus
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid, kliima oli soe ja niiske, seejärel kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed, kujunesid preeriad ja savannid
-
-
Mandrite, loomade ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, arenesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid hominiidid - inimese eellased, Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni, kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa), mis on seostatud inimese mõjuga planeedi elustikule
