Geokronoloogiline skaala Geir A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Algas Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid. Sellest prioodist on säilinud kivimeid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.
  • Period: 4600 BCE to 3800 BCE

    Hadaikum

  • Kuu tekke
    4500 BCE

    Kuu tekke

    Planeet maaga põrkas kokku suur taevakeha, tekkis kuu.
  • Arhaikum
    3800 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 3800 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist.Aegkonna lõppus tekkis pehmekehaline elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • Paleosoikum
    542 BCE

    Paleosoikum

    Ilmusid esimesed maismaataimed. Toimus kliima kiire jahenemine, mis tõi kaasa jääaja ning mereelustiku massilise väljasuremise. Pärast jääaega tekkisid esimesed metsad ja maismaale ilmusid esimesed loomad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • Fanerosoikum
    542 BCE

    Fanerosoikum

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Toimus kambriumi plahvatus- väga kiire evolutsioon, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid.
  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kiire jahenemine lõppes jääajaga ning paljud madalmered muutusid maismaaks. See tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes kujunesid rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Tekkisid esimed metsad ning ilmusid kahepaiksed. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Tekkis kõikidest teistest geoloogilistest ajastutest rohkem kivisütt. Maismaale ilmusid roomajad ja osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangea. Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede osakaal, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Mesosoikum
    252 BCE

    Mesosoikum

    Dinosaurused tõusid peamiseks loomarühmaks maismaal tänu järjekordsele väljasuremisele. Ilmusid esimesed imetajad, linnud ja õistaimed. mesosoikumi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Tekkisid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimalusemuutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesd õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ajastu lõpul toimunud väljasuremisega hävisid dinosaurused.
  • Kainosoikum
    66 BCE

    Kainosoikum

    Alga imetejate ja lindude kiire evolutsioon. Maa kliima jahenes oluliselt tuues kaasa korduvaid jäätumisi. Tekkisid primaadid, mis arenesid välja perekond homo esindajateni.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum

  • Kvaternaar
    25 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid perekond Homo esindajad. Välja suri palju imetaja- ja linnuliike.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    mandrite geograafia jalaamstiku, taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt.