Geokronoloogiline skaala G2EV Sten

Hadaiku

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Selles perioodis on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaiku

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kokkupõrge maa kehaga. Selle kokkupõrke tagajärjel paiskus kosmosesse materjal, mis hiljem koondus ja seejärel Kuu tekitas.

Arhaikum e ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenes eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Tulid esimesed elus organimsid. Algas veekeskonnas. 3,8 mld aastat tagasi

Proterosoikum e agueoon

2500 BCE

2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus Ediacara elustik. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.

Eukarüootide areng

2500 BCE

Tsüanobakterite teke. Organismid muutusid mitmerakuliseks

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. Mitmetel loomadel tekkis ka mineraalne toes. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kutsuti kambriumi plahvtauseks.

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestis 485mln - 443 mln.Esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks. Jääajaga toimus suur väljasuremine

Silur

443 BCE

Kestis 443 mln - 419 mln. Kalade areng. Esimesed primitiivsed kalad. Tuhatjalgset, skorpionid ja meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Kestis 419 mln - 359 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

375 BCE

Karbon

359 BCE

359-300 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. kasvasid hiigel suured puud. Kujunesid kivisöelademed. Putukatel tekkis lennuvõime, maismaale tekkisid roomajad ja maismaal elas rohkelt lühijalgseid.

Perm

300 BCE

Kestis 300 mln - 250 mln. Tekkis hiidmanner Pangae. Kõige rohkem oli roomajaid. Loomad suutsid kuuma kliimaga kohaneda. Paljasseemnetaimed arenemine ja meredes luukalad. Ajastu lõppes suure väljasuremisega kuni 95%

Triias

252 BCE

Triias kestis 252 mln - 200 mln. Pärast permi väljasuremist oli elustikku vähe ja läks aega 19 miljionit aastat, et taastada. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Tulid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 200 mln - 145 mln. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja, triiase ajastul levinud loomad. Enamus maismaad oli kaetud paljasseemnetaimedega koosnevatest metsadest.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Kriit

145 BCE

145 mln - 66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Toimus massiivne väljasuremine

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen kestis 66 mln - 23 mln. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kiilma oli algul soe aga aina jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku põhijooned ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Imusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt. Tuletas meelde tänapäeva

Kvaternaar

2 BCE

Perekond homo esindajad. Suri välja palju imetajaid ja linde. Sealt arenes välja tänapäeva inimesed. Liikide väljasuremine näitas juba inimeste mõju maailmale.