-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Selles perioodis on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kokkupõrge maa kehaga. Selle kokkupõrke tagajärjel paiskus kosmosesse materjal, mis hiljem koondus ja seejärel Kuu tekitas. -
Meredes arenes eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Tulid esimesed elus organimsid. Algas veekeskonnas. 3,8 mld aastat tagasi -
2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus Ediacara elustik. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. -
Tsüanobakterite teke. Organismid muutusid mitmerakuliseks -
-
Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. Mitmetel loomadel tekkis ka mineraalne toes. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kutsuti kambriumi plahvtauseks. -
-
-
-
Kestis 485mln - 443 mln.Esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks. Jääajaga toimus suur väljasuremine -
Kestis 443 mln - 419 mln. Kalade areng. Esimesed primitiivsed kalad. Tuhatjalgset, skorpionid ja meriskorpionid. -
Kestis 419 mln - 359 mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
359-300 mln. Maismaad katsid võimsad metsad. kasvasid hiigel suured puud. Kujunesid kivisöelademed. Putukatel tekkis lennuvõime, maismaale tekkisid roomajad ja maismaal elas rohkelt lühijalgseid. -
Kestis 300 mln - 250 mln. Tekkis hiidmanner Pangae. Kõige rohkem oli roomajaid. Loomad suutsid kuuma kliimaga kohaneda. Paljasseemnetaimed arenemine ja meredes luukalad. Ajastu lõppes suure väljasuremisega kuni 95% -
Triias kestis 252 mln - 200 mln. Pärast permi väljasuremist oli elustikku vähe ja läks aega 19 miljionit aastat, et taastada. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Tulid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestis 200 mln - 145 mln. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja, triiase ajastul levinud loomad. Enamus maismaad oli kaetud paljasseemnetaimedega koosnevatest metsadest. -
-
145 mln - 66 mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Toimus massiivne väljasuremine -
-
-
Paleogeen kestis 66 mln - 23 mln. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Kiilma oli algul soe aga aina jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. -
-
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku põhijooned ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Imusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt. Tuletas meelde tänapäeva -
Perekond homo esindajad. Suri välja palju imetajaid ja linde. Sealt arenes välja tänapäeva inimesed. Liikide väljasuremine näitas juba inimeste mõju maailmale.