Geokronoloogiline skaala Evelina Gorjatseva G2E

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad segased meteoriidisajud. Kivimid on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Elu teke 3,8 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano - ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum on geokroonilise skaala vanim eoon. Ta on sama vana kui Maa seega pole talle algust paika pandud. Arhaikumi ajavahemik on ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivte tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevast loomahõimkondadest. Kambriumi plahvatus - väga kiire evolutsioon. Kambriumis kasvas planktilise vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, nt käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, limused ja lülijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

parleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valadavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. Tänu sellele tõi see kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korllide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Need olid väikesed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel.Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Need olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Panganea, mida ümbritses hiiglaslik Pantalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai järjekordsed väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal.Samuti ilmusid esimesed imetjad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

mesosoikum ehk keskegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elame meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel akkas kliima järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Jahenes Maa, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, Poolustel kujunes jääkate.

kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud paljud imetajad(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.