-
Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisaju. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvorrmid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid pajud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed jne. Kujunes mineraalne toes, tekkisid esimesed kalad.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, mille tagajärjel toimus massiline mereelustiku väljasuremine.
-
-
-
Soojades meredes kujunesid korallidest ja lubivetikatest rifid. Maismaataimed kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel ning olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed loomad maismaal - tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Troopikameredes - käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šelfimerede äärealadel korallidest, kihtpoorsetest ja lubivetikatest rifid. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad.
Ajastu lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Maismaal elas rohkelt lülijalgseid ning putukad said lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseosas oli kuiv ja karmi kliimaga kõrb. Ülekaalus olid roomajad. Suurenes ka paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal.
Ajastu lõpul toimus ajaloo suurim väljasuremine, milles kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest. -
Ajastu algul oli elustik suhteliselt liigivaene tänu suurele väljasuremisele permi ajastu lõpul. Ilmusid esimesed dionaurused ning tänu ajastu lõpul toimunud järjekordsele väljasuremisele, sai nendest peamine loomarühm maismaal.
Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, nt plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid.
Toimus järjekordne väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suueŕeks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas aga järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnus ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.
Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetajaid - mammut, karvane ninasarvik ning linde - dodo, moa. Paljude loomade väljasuremise põhjuseks peetakse inimese üha kasvavat mõju planeedi elustikule.
