-
Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Kestis 1,5 miljardit aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
-
Võib kohata praegu ka Austraalias.
-
Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus.
-
-
-
Vanim eukarüoodi kivistis on leitud USAst Michiganist.
-
Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule.
-
-
-
-
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik suri selletõttu massiliselt välja.
-
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väikesed ja lihtsa ehtusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Ka loomad hakkasid maismaale trügima, kelle seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
-
Karboni ajastu algupoolel valitses tänasest soojem kliima, hiljem kliima jahenes. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Algus oli üsna liigivaene. Ilmuma hakkasid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
-
-
Uued loomad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Kriidiaeg oli suhteliselt sooja kliimaga periood, mille tulemuseks oli kõrge eustaatiline merevee tase, mis tekitas arvukalt madalaid sisemeresid. Selle aja jooksul ilmusid uued imetajate ja lindude rühmad, samuti õistaimed. Kriidi ajastu lõppes massilise väljasuremisega mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
-
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist els maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomasiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased. Tekkisid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
