-
Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas Maad. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona tublisti kiiremini (ööpäev võis olla kõiges 4. tunni pikkune). Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud. -
Arhaikum on vanim geoloogiline aegkond, algas üle 4,2 miljardi aasta tagasi, kestis umbes 1,7 miljardit aastat. Arenesid algelised eluvormid vees. Ürgeoonis tekkis maakoor ning olid intensiivsed mäetekkeprotsessid ja vulkanism. Kindlaid orgaanilise elu jälgi pole leitud. -
-
Kestvus: 2500 - 542 mln aastat eKr. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookenide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (ilma skeletita) Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmade esindajaid. -
-
Kestus: 542 - 485mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, kes olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus saak-ja röövloomade vaheline võidurelvastumine ehk mõlemate samaaegne evolutsioon. -
-
-
Kestus: 485 - 443mln aastat tagasi. Rikkalik elustik soojades troopikameredes: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, lõpul toimus kiire jahtumine, mis lõppes jääajaga - ookeanipind alanes kuni 100m võrra ja muutis mitmed madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine viis mereelustiku massilise väljasuremiseni. -
Kestus: 443 - 419mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus taimede maismaa asutamine. Varased maismaaloomad olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kes kasvasid niisketes aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus: 419mln - 359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asutanud kalad kasvasid väga suurteks ning neist said tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algne madal ja hõre maataimestik tekitas ajastu lõpuks esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saama. -
Kestus: 359 - 299mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel ehk mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Enamus putukaid olid suure hapniku sisalduse tõttu õhus väga hiiglaslikud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus: 299 - 252mln aastat tagasi. Ajastu algul tekkis hiigelmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri sisala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal domineerisid elutingimustega kohanenud roomajad. Taimestikus suurenes plajasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest. -
-
Kestus: 252 - 201mln aastat tagasi. Ajastu algne elustik oli Maa ajaloos toimunud suurima väljasuremise tõttu väga liigivaene. Taastumiseks kulus kuni 10mln aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused kel õnnestus järjekordse väljasuremise tõttu saada domineerivaimaks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus: 201 - 145mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elutses rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus: 145 - 66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanides ja meredes elutsesid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega kadusid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Kõige rohkem peetakse põhjuseks Maa tabamust meteoriidiga. -
Kestus: 66 - 23mln aastat tagasi. Peale massilist väljasuremist algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asukinnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas neist maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning domineerivamaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid metsi asendavad rohumaad. -
-
Kestus: 23 - 2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul kliima jahenes Maal oluliselt, mis viis korduvate jäätumisteni. Poolustel kujunes välja jääkate. -
Kestus: 2,5mln aastat tagasi - tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekod Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viitnud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkeni. Kvaternaari jooksul paljude välja surnud imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.