-
Vulkaaniliselt aktiivne aeg, maad tabasid sagedased meteoriitide sajud nendest sai maa endale olulisi aineid. Sellest ajast on säilinud kivimeid Kanadas ja Austraalias
-
-
Suur planeedilaadne objekt tabas maad ja sellest alles jäänud kivi klibu moodustas maa ümber orbiidi millest sai lõpuks kuu nagu me seda teame.
-
Erinevad gaasid hakkasid hakkasid taevasse tõusma ja moodustama algset atmosfäärilaatset kogumit ümber planeedi
-
Meredes hakkasid arenema algsed eluvormid
-
-
Valmis atmosfäär nagu me seda teame.
-
Hakkavad arenema esimesed mitmerakulised organismid
-
-
Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul kliima kiire jahenemine ning mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Niisketel aladel elavad lihtsad maismaataimed. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Devoni ajastu (u 359-419 mln a tagasi) on Eestis esindatud valdavalt terrigeensete settekivimitega (liivakivi, aleuroliit, savi), vähesel määral karbonaatkivimitega (dolomiit, lubjakivi) mis on levinud Kesk- ja Lõuna-Eestis ning laiguna Kirde-Eestis. Devoni kivimite summaarne paksus Eestis ulatub ligi 500 meetrini.
-
Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.
-
-
-
Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad.
Kvaternaaris on arenenud ka inimene. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja hominiidid - inimese eellased. Laiemalt hakkasid levima laululinnud, rotid ja hiired. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi.
-
Ilmuvad inimese vahetud eellased - perekonna Homo esindajad. Välja on surnud palju looma- ja linnuliike (mammut, dodo). Liikide väljasuremist seostatakse inimese suureneva mõjuga planeedi elustikule.
