-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid
-
-
Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
-
Tekkisid kõik organismide peamised ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toidukorraks rikkalikule loomastikule
-
-
-
Soojades troopimeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, vähenesid elualad ja suri väla suur osa mereelustikku.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Tekkisid esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad näiteks rüükalad kasvasid väga suurteks, olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% liikidest kadus.
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastul väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa oli suurelt osalt kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud pesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid välja meteoriidiplahvatuse tagajärjel dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algul soe ja niiske, kliima hakkas järk-järgult jahenema.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omndasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Toimus korduvaid jäätumisi.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
