-
Maa kujunemine. vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Kanadas, Gröönimaal ja Austraaalias.
-
-
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladudest on on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihus hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ( ilma skeletita) Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
-
Rikkalik elustik soojades troopikameredes. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ( nt käsijalgsed). Imusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad asustasid esimesed loomad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tekkisid esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad,kus kasvasid tänapäeva osjade,koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad ilmusid maismaale.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
-
-
Esimesed õistaimed, hakkasid maismaataimestikus domineerima. Maismaal valitseid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnud. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
-
-
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väiksearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Jahenes kliima, korduvad jäätumised, poolustele jääkate.
-
-
Ilmusid inimeste vahetud eellased, perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetajad ja linnud tänu inimtegevusele.
