-
Maa teke.
Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud.
Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.
Kivimeid on säilinud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkas kokku Theiaga ja sellest tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ja protesoikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, kui Maa oli ulatuslikult jää all. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik, kuhu võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismid.
-
-
542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes näiteks koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
-
-
Kalade eellastel tekkisid kolju ja selgroo lülid (tekkisid esimesed selgroogsed) Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma. -
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Sellega kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine. -
Ajastu soojades vetes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Maismaad jätkasid asustamist taimed ning hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaa loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Varasem teadaolev roomaja on Hylonomus lyelli. Ta on ka esimene loom, kes teadaolevalt on täielikult kohanenud eluga maismaal. -
Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Tänu eelnevale väljasuremisele, oli see ajastu üsna liigivaene. Taastumiseks kulus pea 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Ka see ajastu lõppes väljasuremisega. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust. -
-
Mesilased arenesid välja iidsetest herilastest. Nagu mesilased, ehitasid ja kaitsesid need herilased oma pesasid ning kogusid oma järglastele toitu. Kuid kuigi enamik mesilasi toitub nektarist ja õietolmust, olid nende esivanemad lihasööjad. -
Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel, hiljem hakkas kliima jahenema. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik imetajatest elas maismaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Tõendid näitavad, et peamine süüdlane oli asteroidi kokkupõrge. Samuti võisid kaasneda laiaulatuslikke kliimamuutusi põhjustanud vulkaanipursked koos miljonite aastate jooksul toimunud järkjärguliste muutustega Maa kliimas. -
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, laululinnud, konnad ning rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad. Aafrikas ilmusid varased homoniidi - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks: mammut, karvanen ninasarnik ja linnuliike näiteks: dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule. -
Homo habilis elas ajavahemikul umbes 2,4 mln - 1,4 mln aastat tagasi