-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha
-
meredes arenesid algelised eluvormid, arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Toimus mitu suurt jäätumist, suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku sisaldus, aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.
-
-
Väga kiire evolutsioon, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis on olemas ka tänapäeval, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
-
-
Kliima valdavalt soe, troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, korallid, trilobiidid jt. esimesed maismaataimed, ajastu lõpus kliima jahenes, mis lõppes jääajaga. Jäätumine alandas ookeanipinda, madalmered muutusid kuivaks maismaaks ning mereelustik hakkas väljasurema.
-
Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Rikkalik põhjaelustik troopikameredes, meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Ajastu algul maataimestik madal ja hõre, ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad.
-
Maismaal võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu algul elustik liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, kahepaiksed, imetajad ja roomajad vahetasid välja Triiase ajastu loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides merelised roomajad ja tänapäevased kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Õistaimed domineerisid maismaataimestikus, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Ajastu lõpus massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal,vaalade eelased asusid elama meredesse, kliima soe ja niiske, kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, Aafrikas ilmusid varased inimese eellased, kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ja linnud (dodo, moa).
