-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne.Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
Elu tekkis vees.
-
Hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Võib praegugi kohata näiteks Austraalias.
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lõlijalgsed ja limused. Paljudel loomadeö kujunes mineraalne teos
-
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
-
Kujunesid soojades meredes käsande, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
-
-
Katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.
-
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
-
-
Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotiid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt. Poolustel kujunes jääkate.
-
-
Alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond HOMO esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
