-
Kestus: 4,6mld-4mld aastat tagasi. Periood on vulkaaniliselt aktiivne ning seda iseloomustavad sagedased meteoriidisajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis kuu.
-
Kestus: 400mld-250mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Kestus: 2.5mld-542mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapinikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsünanobakteritele. Tekivad mitmerakulised organismid.
-
-
Kestus: 542-485mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi loomariiki ilmusid selgrootud rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed,lülijalgsed ja limused. Paljudel liimadel kujunes välja mineraalne toes.
-
-
-
Kestvus: 485-443mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik- käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kestvus: 443-419mln aastat tagasi. Taimed jätkasid maismaa asustamist, varased maismaataimed olid lihtsa ehitusega ja väikesed, kasvasid sageli väga niisketes piirkondades. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpjonid ja skorpjonid. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik.
-
Kestvus: 419-359mln aastat tagasi.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpul olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed--selgroogsed, kes olid võimelised lühikes aega ka maismaal hakkama saama. -
Kestvus:359-300 mln aastat tagasi.
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased, Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestvus: 300-250mln aastat tagasi.
Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Kestvus:250-200mln aastat tagasi.
Ajastuse alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Kestvus:200-145mln aastat tagasi.
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusinja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestvus:145-66mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimstikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi aja lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Kestvus:66-23mln aastat tafasi
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunevad ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid. -
-
Kestvus:23-2,5mln aastat tagasi
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
