-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
-
Tekkisid kõik organismide peamised ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid toidukorraks rikkalikule loomastikule
-
-
-
Soojades troopikameredes oli rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Kliima oli algul vadavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tagajärjel toimus ookeanipinna alanemine, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualasid vähenes, see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Tekkisid esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks, olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes olid võimelised sellistes tingimustes elama. Taimestikus suurees paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine.
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastul väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kalasid. Maismaa oli rohkesti kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud pesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid välja meteoriidiplahvatuse tagajärjel dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem aga järk- järgult jahenes. Paleogeenis arenesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omndasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Toimus korduvaid jäätumisi.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
