-
Kestus: 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi.
Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, esialgne atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu.
-
Arenesid algelised eluvormid. Sellest perioodist on säilinud mitmesuguste vetikate ja bakterite toimel kujunenud kihilised moodustised ja ka bakterifossiilid.
-
-
Atmosfääris ja ookeani pinnakihtides suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele bakteritele. Toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad (nt: käsnad, käsijalgsed, lülijalgsed) ja paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: korallid, käsijalgsed jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks, see põhjustas omakorda elualade vähenemise ja mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rigid ning ujusid primitiivsed kalad. Tiamed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa väikese ja lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, tihtipeale üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad- nende hulgas olid tuhatjalgsed meriskorpionid ja skorpionid.
-
Meredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad. Muutused toimusid ka maismaal- ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes suutsid ka lühikest aega maismaal elada.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kellel olid kohastumused sellistes tingimustes hakkama saada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimalse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes esinesid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imeaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimund massilise väljasuremisega hävisid ka dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, ka metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad nagu preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, ka rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi ja poolustel kujunes välja jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens-i tekkimiseni. Välja on surnud palju imetajaid nagu näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud ning ka linnuliike- näiteks dodo ja moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
