-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud.
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ja ka suurem osa tänapäeva loomhõimkondadest.Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad.Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõpes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookenipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning olid selle aja tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal oli kõige rohkem roomajaid, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitid ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kald. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide jalehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus suur väljasuremine ja , mille käigus hävisid dinosaurused jt.
-
Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajad elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
-
-
Loomastik ja taimestik muutus tänapäevasemaks. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas kujunesid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimeseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid ja linnuliike.
