-
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.
-
-
Toimusid jäätumised, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tänu tsünobakterite tegevusele suurenes pinnakihis hapnikusisaldus.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. See kiire evolutsioon on nn kambriumi plahvatus. Kambriumi ajal kasvasid vetikad. Kambriumi ajal tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijagsed ja limused. Loomadele kujunesid mineraalsed toesed. Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon ehk evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Soojades troopikameredes oli rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, aga ajastu lõpul kliima kiire jahenemine tõi kaasa jääaja. Jäätumise tõttu muutusid madalmered maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ja asusid sageli üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustasid kalad. Devoni lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus 95% Maal asustunud liikidest kadus.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes peale ajastu lõpul toimunud väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast on kaetus tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima peagi kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal olid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Järk-järgult muutus kliima jahedamaks ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid. Sel ajastul kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid, näiteks mammut, ja linnuliike, näiteks moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
