-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi aegkonna lõpul tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
-
Planeet Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib kuu.
-
Säilinud on palju bakterifossiile. Arhaikumi ladestustest on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid ehk kihilised moodustised.Arhaikumi meredes arenesid esimesed eluvormid.
-
-
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Kambriumi plahvatus e. peamiste organismide tüüpide ja loomhõimkondade teke. Kasvas vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine e. saakloomade ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Suurel hulgal loomadel kujunes mineraalne teos, nt koda karpidel ja tigudel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest.
-
-
-
Soojades troopimeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, vähenesid elualad ja suri väla suur osa mereelustikku.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Tekkisid esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šefimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks tippkiskjateks.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunes kivisöelademeid. Maismaal elas palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime, esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% liikidest kadus.
-
Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elstik oli üsna liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa oli suurelt osalt kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad (peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust).
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased elasid meres. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algul soe ja niiske, kliima hakkas järk-järgult jahenema.
-
-
Dinosauruste väljasuremiseni viisid kannatused vulkaanipursete põhjustatud keerulises kliimas ning lisategurina pani punkti nende väljasuremisele Maale paiskunud asteroid.
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omndasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud.
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i e. tänapäevase inimese tekkimiseni.
