-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidi sajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
10 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu
-
Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud moodustused. On ka säilinud mõned bakrerfossiilid
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Perioodi lõpus tekkis pehmekehaline nn Edicara elustik.
-
-
Tekkisid esimesed organismide ehitustüübid, mis on ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni kutsutakse ka kambriumi plahvatuseks. Kasvas vetikate hulk, kes omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m ning muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid ning ujusid primitiivsed kalad. Maismaal kasvasid taimed niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Taimed olid väiksed ning lihtsa ehitusega. Maismaale tekkisid ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel olid suured riffid. Meredes ja järvedes elasid kalad, mitmed rüütkalad ja vihutuimsed olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal olid ajastu lõpuks tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel kujunes lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Manner oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede kasvamine. Meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maas asustanud liikidest.
-
Elustik oli liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Elustiku taastumiseks kulus kuni 10 miljon aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, aga ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mis andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, kes vahetasid vähehaaval välja dinosauruseid, imetajaid, kahepaikseid ja roomajaid. Meredes elasid merelised roomajad - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaast suur osa oli kaetud paljasseemnetaimedest.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanites ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lingude ja imetajate kiire evolutsioon. Väiksesarvulistest imetajatest kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli alguses soe ja niiske. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ajastul kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Aafrikas toimus evolutsioon inimeste eellastele. Suri välja palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa)
