-
Kestis 4,6 miljardit kuni 4 miljardit aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Selles perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
4,5 miljardit aastat tagasi pörkus maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu. -
Kestis 4 miljardit kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutes on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Tekkisid esimesed elus organismid milleks olid bakterid, vetikad ja mikroobid -
Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias. -
2,5-0,54 miljardit aastat tagasi fotosünteesivad tsüanobakterid tõstavad hapnikutaset. Mitu suurt jäätumist. Ajastiku lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
-
Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid -
-
542-485 mln aastat tagasi toimus väga kiire evolutsioon. Kasvas vetikate hulk ja need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Paljud selgroogsete rühmad: Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, jülijalgsed ja limused. Mineraalsed koed: tigudel, karpidel kojad ja trilobiitidel tugev välisskelett. -
-
-
-
485-443 miljon aastat tagasi soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Meretase alanes kuni 100 m. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest. -
443-419 miljon aastat tagasi kujunesid rifid, maismaataimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419-359 miljon aastat tagasi elas troopikameredes rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid selgroogsed ja suutsid lühikest aega elada veest väljas. -
-
-
350-300 miljon aastat tagasi katsid maismaad võimsad metsad - hiiglasuured osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Kujunesid kivisöelademed surnud puidust. Osadel putukatel arenes lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad. -
300-250 miljon aastat tagasi tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomatikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kuivas kõrbe kliimas elada, mis kattis kogu siseala. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
250-200 miljon aastat tagasi ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu oli alguses üsna elustikuvaene ja võttis 10 miljonit aastat taastuda ja järjekordne väljasuremine ajastu lõpul andis võimaluse dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
-
-
250-200 miljon aastat tagasi ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu oli alguses üsna elustikuvaene ja võttis 10 miljonit aastat taastuda ja järjekordne väljasuremine ajastu lõpul andis võimaluse dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
-
145-66 miljon aastat tagasi tekkisid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimsetikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi lõppus toimus massiline väljasuremine - hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
-
-
66-23 miljon aastat tagasi algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid. -
-
-
-
23-2,5 miljon aastat tagasi omandas loomastik ja taimestik tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahtus oluliselt ja tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Mammutid hakkasid kliima soojenemise tõttu aeglaselt välja surema -
2,5-0 miljon aastat tagasi ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari ajastul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.