-
- Päikesesüsteem tekkis u 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilisest tolmust("tähetolmust") mitmete supernoova plahvatuste tagajärjel. 2.Päikesesüsteemi algstaadiumis hakkas see kosmiline tolmupilv raskusjõu mõjul erinema ja tekkisid tihedamad ja õhemad kontsentrilised vööndid. 3.Tihedamad vööndid hakkasid kokku tõmbuma ja moodustusid Kuu suurused taevakehad. 4.Tekkinud taevakehade kokkupõrked viisid planeetide ja ka Maa tekkeni.
-
1.Algas planeet Maa kujunemisega ja lõppes 4 miljardit aastat tagasi.
2. Vulkaaniliselt väga aktiivne aeg ja Maad tabas palju meteoriite.
3. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist tabas planeeti suur taevakeha, mis viis Kuu tekkeni.
4. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid. -
- Algne maakoore tardumine võis toimuda u 4,5 miljardit aastat tagasi. 2.Oletatavalt tekkis Maal toimunud keemiliste protsesside käigus ka vesi.
- Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi, millele viitavad mikroorganismide toimel moodustunud kivimid 3,5 miljardi vanustest leidudest.
- Tsüanobakterite eleutegevuse käigus tekkis hapnik, ning see pani aluse atmosfääri(hingamist soodustav) tekkele.
-
- Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. 2.Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ning muude mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
1.Tsüanobakterite elutegevuse käigus suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihtides hapnikusisaldus.
2. Toimus mitu suurt jäätumist, kusplaneet oli ulatuslikult jääkihi all.
3. 2,1 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed mitmerakulised organismid ja 1,5 miljardit aastat tagasi tekkisid päristuumsed organismid ehk eukarüoodid.
4. Ajastu lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid ja väljasurnud organisme. -
- Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
- Väga kiiret evolutsiooni sellel perioodil nim. kambriumi plahvatuseks.
- Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis tagas rikkaliku loomastiku.
- Juurde tulid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
- Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes(kaitse eesmärgil) ja röövloomadel arenesid tugevad lõuad ja teravad hambad.
-
- Soojades troopikameredes elasid: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed.
- Kliima valdavalt soe, aga lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra.
- Ookeani alanemise tõttu tekkisid madalmered, mis kuivenesid ja muutusid maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
- Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
- Taimed jätkasid maismaa asustamist ning alguses olid nad väikesed ja lihtsa ehitusega.
- Maale asusid elama esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
- Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. 2.Rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad.
- Devoni lõpuks olid kasvanud juba esimesed metsad. 4.Ilmusid esimesed kahepaiksed-esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega võimelised maismaal hakkama saada.
-
- Maismaad katsid hiigelsõnajalgade, -osjade ja-koldade metsad.
- Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust ja lademetest kujunesid kivisöelademed.
- Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, ilmusid esimesed roomajad.
-
- Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiidookean Panthalassa.
- Hiidmandri keskosa kattis kõrb ning maismaaloomastikus valitsesid roomajad, kes olid võimelised karmides tingimustes elama.
- Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille käigus surid välja 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
- Pärast Permi ajastu väljasuremist võttis elustiku taastumine 10 miljonit aastat.
- Ilmusid esimesed dinosaurused ning tänu taaskordsele väljasuremisele said hiidroomajad peamiseks loomarühmaks.
- Ajastu lõpul ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
- Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid välja eelnevad maismaal elanud loomaliigid.
- Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
- Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevased kalad.
- Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
- Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid koheselt domineerima kogu maismaataimestikus.
- Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistega.
- Kriidi ajastu lõpus toimus dinosauruste ja muude roomajate suur väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust või kliima muutust.
-
- Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.
- Ilmusid esimesed primaadid, esimesed jänesed ja kassid.
- Ajastu algul oli kliima niiske ja soe, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel.
- seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad(preeriad ja savannid).
-
- Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
- Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid ja hiired.
- Kujunesid esimesed inimahvid.
- Kliima jahenes ja tõi kaasa korduvaid jääkatte tekkeid.
-
- Aafrikas esinesid inimese eellased- perekond Homo esindajad.
- Surid välja paljud liigid( mammutid, karvased ninasarvikud, dodod ja moad), mida peetakse inimliigi üha kasvava mõju tagajärjeks.