Download

Geokronoloogiline skaal Lysett Heinmets

By lysett_h
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Algas Maa kujunemisega,selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi.Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe väikeste lapikestena on neid leitud vaid Gröönimaalt,Kanadast ja Austraaliast. Hadaikum oli vulkaaniliselt aktiivne periood,samuti tabasid Maad rohked meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas planeet kokku suure taevakehaga,mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
  • Period: 4000 BCE to 1 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    ARHAIKUM ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid mikroorganismide, sh tsüanoja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
    Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Protersoikum

    [PROTEROSOIKUM ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Fanerosoikum: Kambrium (kambriumi plahvatus)

    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.Saakja röövloomade üheaegset evolutsiooni nim. evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Fanerosoikum: Ordoviitsium

    Ordoviitsium. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Period: 443 BCE to 443 BCE

    Fanerosoikum: Silur

    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimeste maismaaloomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 419 BCE to 419 BCE

    Fanerosoikum: Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed kiskjad. Muutused toimusid ka maismaal. Tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal hakkama saama.
  • Period: 300 BCE to 300 BCE

    Fanerosoikum: Perm

    Tekkis hiidmander Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Sisealal oli kuiv kõrb, kus oli karm kliima. Sellistes tingimustes elasid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega.
  • Period: 250 BCE to 250 BCE

    Mesosoikum: Triias

    Elustik oli liigivaene, väljasuremisest taastumiseks läks 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 200 BCE to 200 BCE

    Mesosoikum: Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 145 BCE to 145 BCE

    Mesosoikum: Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud sauruste, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjustas meteoriidiplahvatus.
  • Period: 66 BCE to 66 BCE

    Kainosoikum: Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavakd muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 23 BCE to 23 BCE

    Kainosoikum: Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Toimus korduvaid jäätumisi ja poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 2 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum: Kvaternaari

    Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindaja. Suri välja palju imetajaid(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.