Geokronoloogiline skaala, Daniel, R2

By DTK123
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Hadaikum. Kuu teke
    4500 BCE

    Hadaikum. Kuu teke

    Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Selle ajastu kohta ei ole palju teada, kuid tead on, et see oli vulkaaniliselt aktiivne periood.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon. Algelised eluvormid

  • Arhaikum ehk ürgeoon. Esimesed eluvormid
    3800 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon. Esimesed eluvormid

    Arhaikumi meres arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
  • Proterosoikum ehk agueoon.
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon.

    Atmosfääris ja ookeani pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aekonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid, kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Faneerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kui ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Silur ajast soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamiset.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtproosed ja lubjavetikad suuri riffe.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad,kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Ranniku ja jõelammide alad olid üleujutatud, kus surnud metsast kujunesid kivisöe lademed.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbristes hiiglaslik Panthalassa ookean. Sellel mandri siseala oli kaetud kõrbega ja tänu sellele, oli seal ülekaalus roomajaid.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus elustikul umbes 10 miljonit aastat. Sellel ajastul ilusid esimesed dinosaurused.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Mered ja maismaa olid täis dinosauruseid.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas kiire imetajate ja taimede areng.Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.