Geokronoloogiline

Geokronoloogiline skaala CristoferTa R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub selles perioodis vähe Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • Arhaikum ehk ürgeoon
    2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Proterosoikum ehk  agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Esimesed üherakulised ja mitmerakulised organismid. Elutegevus suurenes
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõige peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kiire evolutsioon. Röövloomade evolutsioon, arenes välisskelett
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed trilobiidid, korallid jt. Ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes käsnad
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalikpõhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused maismaal, esimesed metsad ja kahepaiksed
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, hiiglased sõnajalad. Tekkis suures hulgas kivisütt. Elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbrites Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutis sellistes tingimustes elada. Ajastu lõppes suure väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Liigistik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul kujunenud loomad. Esimesed linuud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurusedd, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dionsaurused, merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire areng. Ilmusid esimesed primaadid. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ajastu alguses ilmusid inimese eelased. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetaja- ja loomaliike.