-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Atmosfääris ja ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, ilmus Ediacara elustik.
-
-
Kambriumi plahvatus - väga kiire evolutsioon, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, saak ja röövloomade üheaegne evolutsioon - võidurelvastumine.
-
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõpus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, jäätumine alandas ookeanipinda 100m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks, elualad vähenesid, mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Soojades meredes kujunesid rifid, milles ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkavad maismaa asustamist, varased maismaataimed väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel, maismaad hakkasid asustama esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe, paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad, suured muutused toimusid maismaal, madal ja hõre taimestik kujunes esimesteks metsadeks, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaal võimsad metsad, üleujutavatele aladele kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed, Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid , osal putukatel tekkis lennuvõime , maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, sisealal kuiv kõrb, kus oli karm kliima, roomajate ülekaal, maismaal suurenes paljasseemnetaimede ning meredes luukalade osakaal, ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadusid 95% kõigist Maad asustunud liikidest.
-
Alguses elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad asendavad vähehaaval triiase ajastu loomad, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, maismaa rohkesti kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus, ookeanides ja meredes plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpus massiline väljasuremine, mille põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajate liigirikkus, imetajad elavad enamasti maismaal, meres elavad vaalade eellased, ilmuvad esimesed primaadid, kliima jahenemine ning seetõttu heitlehised taimed, kujunesid preeriad ja savannid.
-
-
Mandrid, loomastik ja taimestik muutusid tänapäevasemaks, madude, konnade, laululindude, rottide ja hiirte levik laieneb, kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmnevad inimese eellased, Maa kliima jaheneb, korduvad jäätumised, jääkatte teke poolustele.
-
Ilmuvad inimese vahetud eellased, surevad välja paljud imetajad ja linnud, loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
