Geokronoloogiline skaala Cathy A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised ELUVORMID, sealt on pärit vanimad stromatoliidid, kus on säilinud ka bakterfossiile
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhakium

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik (pehmekehalised)
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, üksteise järel ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused, toimus evolutsiooniline võidurelvastumine
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ilmusid esimesed MAISMAATAIMED, kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga, ookeanipind alanes 100m ja selle tõttu suri mereelustik massiliselt välja
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist (väiksed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel), esimesed LOOMAD asustasid maismaad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid)
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid), meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks - tippkiskjad, ajastu lõpuks tekkisid esimesed METSAD, esimesed KAHEPAIKSED
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Võimsad metsad (kasvasid sõnajalgade, osjade, koldade eellased), mererannikutel ja jõelammidel surnud puudest kivisöelademed, maismaal lülijalgsed, osadel putukatel lennuvõime, esimesed ROOMAJAD
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Hiidmanner Pangaea ja ookean Panthalassa, mandri sisealas kõrb karmi kliimaga, maismaal ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal suurenes, suurim väljasuremine Maal (liikidest hävis 95%)
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Elustik liigivaene (väljasuremisest taastumine võttis 10 mln aastat), esimesed DINOSAURUSED, esimesed IMETAJAD, meredes suur ammoniitide ja karpide osakaal, järjekordne väljasuremine
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    dinosaurused, imetajad, kahepaiksed, roomajad vahetasid välja triiases levinud loomad, esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid, meredes merelised roomajad ja tänapäeva tüüpi kalad, suur osa maismaast tiheda paljasseemnetaimedest metsa all
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed ÕISTAIMED (hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku), ookeanid ja mered asustatud rudistide, plesiosauruste, ammoniitide jt, maismaal valitsesid dinosaurused, uued linnu- ja imetajaliigid, peamine väljasuremise põhjus meteoriidiplahvatus
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon (dinosaurused ja hiidroomajad väljasurnud), enamik imetajaid maismaal (vaalade eellased meredes), esimesed PRIMAADID, alguses kliima soe ja niiske (troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel), kliima jahenes ja valdaks muutusid heitlehelised taimed, ulatuslikud rohumaad (asendasid metsi)
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilmega, levisid maod, konnad ja laululinnud (rotid ja hiired), Aafrikas varased HOMIIDID
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Perekond Homo esindajad, välja suri palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa), väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule