-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor atmosfäär ja hüdrosäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kandas ja Austriaalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
Algelised eluvormid meredes, ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, nendes on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Hapnikusisaldus suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, aegkonna lõpusilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik ehk tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühm.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismi ehitustüübid, seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all, seal kasvas planktiliste vetikate hulk, siis ilmusid selgrootud loomad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Sellist saak -ja röövloomade evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Rikkalik elustik soojades troopikameredes, kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine ja lõppes jääajaga. Jäätumise tagajärjel toimus ookeanipinna alanemine ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Selle tagajärjel toimus mereelustiku massiline väljasurenemine.
-
Soojades meredes kujunenud käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, primitiivsed kalad. Maismaataimed kasvasid niisketel, üleujutatud aladel, olid väikesed ja lihtsa ehitusega.
-
Troopikamerede rikkalik põhjaelustik ja selfimerede äärealadel ehitasid korallid, lubivetikad ja kihtpoorsed suuri riffe. Tolleagsed tippkiskjad olid rüükalad ja vihttuimsed. Suur muutus ka maismaal, devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ka ilmusid esimesed selgroogsed, kes said maismaal ka hakkama.
-
Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid osjade ja koldade juures ka hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Kivisütt ei ole ühelgi teisel geoloogilisel ajastul tekkinud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad ja putukatel tekkis lennuvõime.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb Panthalassa ookean. Kiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, karm kliima. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes pljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega., mille tulemusena kadus 95% Maas asustanud liikidest.
-
Liigivaene, taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastul elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise tõttu hävisid dinosaurused ja paljud merelised, roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Paleogeeni lõpus hakkas kliima jahenema ja tekkisid heitlehised taimed ning kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku- ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud ja seal kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Neogeeni ajastul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond "Homo" esindajaid, mis on viinud tänapäevase inimese "Homo sapiens´i" tekkimiseni. Välja surenud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
