-
Kestvus:4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabavad meteoriidi sajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maa koor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu -
Meredest arenesid eluvormid. Vanimad leitud stormatoliidid -
-
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Kestus 542-485 mln aastat. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja need olid toiduks loomastikule. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
485-443 aastat tagasi ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine ja see lõppes jääajaga, jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra. Elualade vähenemine põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, kasvasid niisketes, sageli üle ujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.
-
Karboni ajastu kestis 350-300 mln aastat tagasi. Karbonis katsid maismaad võimsate metsadega, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Maismaal elas palju lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. Üle ujutatud aladel surnud puud kujunes kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. -
Kestus 299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseosa oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigis Maad asutanud liikidest. -
Kestus 252-201 aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kriiti ajastu kestis 145-66 mln aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega (meenutavad karpe). Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad- ja linnuriigid. Selle lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamaus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kestus; 2,5 mld aastat tagasi kuni tänaseni. Ilmusid perekond Homo esindaja, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiensi tekkimiseni. Perioodi jooksul suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). MItmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
