-
Algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood ja Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustasid ookeanid.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestuteston pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Ajastu lõpuks olid tekkinud maismaale esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmander oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal oli ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega- kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik oli üsna liigivaene- väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad ning üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, aga järk-järgult hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
Mandrite geograafia, samuti ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
