-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austtraalias.
-
-
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
-
Tänu tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus , toimus mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline Edicara elustik.
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, paljud madalmered muutusid maismaaks, elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning merede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffle, paljusid meresid ja jävi asustanud kalad kasvasid väga suureks, tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, üleujutatavatel mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal, ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõgist Maad asustanud liikidest.
-
-
Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat, ilmusid esimesed dinosaurused, ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
-
-
Peale dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed, kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
Hakkasid levima konnad, maod, rotid, hiired ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid, Maa kliima jahenes tuues kaasa korduvaid jääaegu.
-
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, on välja surnud mitmed imetaja- , näiteks mammut ja karvane ninasarvik, ja linnuliike, näiteks dodo ja moa.
