-
Periood oli 4600- 4000 eKr aastat tagasi. See algas Maa kujunemisega. Sellest ajast pärit kivimeid on väga vähe. Hadaikum oli vulkaanilisest väga aktiivne periood. Hadaikum lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
4000- 2500 eKr. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
2500 eKr- 542 eKr. Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusel suurenes hapniku sisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides. Sellel perioodil oli Maa ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks väljasurnud organismide esindajad.
-
542- 485 eKr. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse ka `` kambriumi plahvatuse`` nime all. Selles ajastus kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne teos nt. koda tigudel ja karpidel.
-
485- 443 eKr. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
443- 419 eKr. Selle ajastu soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riffid ning ujusid primitiivsed kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid lihtsa ehitusega ning väikesed ja kasvasid niisketel aladel. Samuti hakkasid maismaad asustama loomad-tuhatjalgsed,meriskorpionid ja skorpionid.
-
419- 359 eKr. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed. Selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Selle ajastu lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed.
-
359- 299 eKr. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukates tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad (maismaale).
-
299- 252 eKr. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Phantalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
252- 201 eKr. Ajastu alguse elustik oli üsna liigvaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, nad olid peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
201- 145 eKr. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tihedalt paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
145- 66 eKr. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesdi dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpus toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt.m Põhjus-meteoriidiplahvatus.
-
66- 23 eKr. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Siis kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
23- 2 eKr. Mandrite geograafia ja loomastiku ja taimestiku omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
2 eKr. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid-mammut, karvane ninasarvik, samuti ka linnuliike-dodo, moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
