5jeil7vkp3insq3lylk7audqa4

Geokronoloogiline skaala BirgitH R1

By birgit1
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrsfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes algelised eluvormid,ladestutest on pärit vanimad leitud stomatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Suurenes hapnikusisaldus atmosfääri ja ookeani pinnakihis, toimus mitu suurt jäätumist, Edicara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kambriumi plahvatus, peamised organismide ehitustüübid, loomahõimkonnad, evolutsiooni võidurelvastumine.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Rikkalik veeelustik, esimesed maismaataimed, soe kliima, lõppes jääajaga, ookeanipind alanes ja tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Meredes kujunesid rifid, primitiivsed kalad, taimed ja loomad maapinnal.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Rikkalik mereelustik, tekkisid esimesed metsad, ilmusid kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kujunesid kivisöelademed, putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Hiidmanner Pangea, mis oli kaetud karmi kliimaga kuiv kõrb, ülekaalus roomajad, taimestik suurenes, ajastu lõppes suurima väljasuremisega, kadus 95% kõigist liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Alguses liigivaene elustik, esimesed dinosaurused ja imetajad, ajastu lõpul toimus taaskord liikide väljasuremine, mis jättis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad, maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus, rudistid, uued linnu-, ja imetajaliigid, hävisid dinosaurused, paljud merelised ja roomajad meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, kellest viimased kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni kliima oli alguses soe ja niiske ja seejärel hakkas järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, taimestiku ja loomastiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.