-
Kestis 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Haidaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimid on leitud Kanadas, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu -
4mld-2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld a tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias. Paljudest stromatoliidides on säilinud ka bakterfossiile. -
-
-
2,5mld-0,542mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajate hulka kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
u 2,1 mld aastat tagasi -
u 1,9 mld aastat tagasi -
-
Kambrium 542-485mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Paljudel loomadel kujunes mineraal toes, mis kaitses röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste eest. -
-
-
u 530 mln aastat tagasi -
485-443mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soe kliima, kuid ajastu lõpul kliima kiirelt jahenes, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. -
-
443-419mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Esialgsed taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid). -
419mln-359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning meredes ja järvedes kasvasid kalad suureks ning olid tolleaegse tippkiskjad. Ajastu lõpul tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama. -
-
-
359-300mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel alade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
300-250mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljalangemisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
250-200mln aastat tagasi. Elustiku taastumine Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest võttis aega 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad , meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
u 225mln aastat tagasi. -
u 200 mln aastat tagasi. -
200-145mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu levinud loomad(Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad). Ookeanides elasid rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
u 150mln aastat tagasi. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massiliseväljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
u 135mln aastat tagasi -
u 125 mln aastat tagasi -
u 100 mln aastat tagasi -
u 90 mln aastat tagasi -
imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske ning järk-järgult hakkas jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi -
-
u 66 aastat tagasi -
u 54 mln aastat tagasi -
u 30mln aastat tagasi -
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt ning toimusid järjekordselt jäätumisi. -
u 3 mln aastat tagasi -
Kvaternaani ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaani jooksul on välja surnud palju imetajaid-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).