-
Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Kuu tekkis tõenäoliselt Maad tabanud kõigi aegade suurima kokkupõrke tulemusel, kui meie noort planeeti tabas umbes Marsi-suurune väiksem taevakeha. Kokkupõrkel eraldunud sulast materjalist moodustus Kuu.
[Kuu teke]https://www.youtube.com/watch?v=6AviDjR9mmo -
Maa varajane atmosfäär loodi esimese miljoni aasta jooksul pärast maakoore tahkumist (4,4 miljardit aastat tagasi). Selles varajases atmosfääris domineerisid süsinikdioksiid, lämmastik ja veeaur. Vähemas koguses leidus atmosfääris vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), väävlit, joodi, broomi, kloori ja argooni. Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse.Kogu vesi hoiti kõrgete temperatuuride tõttu atmosfääris auruna. -
The late heavy bombardment on 4100-3800 miljoni aasta tagune evolutsiooni periood, mil Maal esinesid tugevad meteoriidi sajud. Vaatamata karmidele tingimustele usuvad teadlased, et hiline tugev pommitamine põhjustas Maa varustamist veega.
([ttps://www.youtube.com/watch?v=_x2GlgyF8yE&t=53s]) -
Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi. Arenesid välja esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Maa hilisem atmosfäär 4000-3300 mln aastat tagasi. Perioodi alguses domineerivad atmosfääris vesi (H2O), süsihappegaas (CO2) ja lämmastik (N). Perioodi lõpul hakkab kogunema hapnik (O2).
Atmosfääri jahtumine põhjustab sademeid ja ookeanide arengut.
Jätkub gaaside vabanemine litosfäärist. Atmosfääri madalamates kihtides levinud veeaurupilved. 3,9–3,5 miljardit aastat tagasi ilmusid maale kemosünteetilised bakterid ning elu hakkas atmosfääri muutma. -
-
RNA maailm on Maa elu evolutsiooniajaloo hüpoteetiline etapp, kus isepaljunevad RNA molekulid vohasid enne DNA ja valkude evolutsiooni.
Hüpotees tugineb ribosüümide võimele katalüüsida nii oma replikatsiooni kui ka valkude ehitust. Ribosüümid oleksid võinud moodustada RNA-maailma, milles olid isendid, kuid mitte ühtegi liiki, kuna mutatsioonid ja horisontaalsed geeniülekanded oleksid tähendanud, et iga põlvkonna järglaste genoomid oleks erinenud nende vanemate genoomidest. -
Teine pikaajaline hüpotees on, et esimene elu koosnes valgu molekulidest. Aminohapped, valkude ehitusplokid, sünteesitakse kergesti usutavates prebiootilistes tingimustes, nagu ka väikesed peptiidid (aminohapete polümeerid), mis on head katalüsaatorid. -
Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Esimesed stormatoliidid hskkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub näiteks Austraalias. -
Tänapäevane atmosfäär kujunes välja 3300 mln aastat tagasi. Tänapäevase atmosfääri koostis lämmastik(N2)- 78% , hapnik(O2) - 21%, argoon - 0,9%, süsihappegaas(CO2) - 0,036% Elu areng, evolutsioon ja kasv suurendavad hapniku kogust atmosfääris 1%- 21%-le.
500 miljonit aastat tagasi langeb õhuhapniku kontsentratsioon.
Inimesed hakkavad teatud gaaside kontsentratsioone atmosfääris muutma umbes aastast 1700. -
Esimesed suuremad mandrilised maakoore tükid ilmusid Hadeani lõpus, umbes 4 mld aastat tagasi. Neist säilinud maakoore tükke nimetatakse kraatoniteks, mis moodustavad tuumad, mille ümber tänapäeva mandrid kasvasid.
[Laamtektoonika]https://arhiiv.err.ee/vaata/puramiidi-tipus-laamtektoonika -
Kestus 2,5-0,542 mld aastat tagasi. Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid ning tänu fotosünteesivate tsütobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdiseks välja surnud organismirühmi. -
-
Esimesed mitmerakulised organismid tekkisid oletatavalt 1200 mln aastat tagasi. -
Eukarüoodid on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon kromosoomidena rakutuumas.
Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks on membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada.
Vanimad eukarüoodi kivistis (1900 mln aastat vana) on leitud USAst Michiganist -
The Snowball Earth hüpotees pakub välja, et ühe või mitme Maa jäähoone kliima ajal külmus planeedi pind täielikult või peaaegu täielikult. Arvatakse, et see juhtus umbes 650 miljonit aastat tagasi krüogeeni perioodil.
[SnowballEarth]https://www.youtube.com/watch?v=4ONwQV26L-k -
Ediacara elustik on ainulaadne pehmekehaliste organismide kogum, mis on kogu maailmas säilinud fossiilsete jäljenditena liivakivis Ediacara perioodist (ligikaudu 635–541 miljonit aastat tagasi)
Mõned teadlased on väitnud, et Ediacara fauna olid esimesed metazoaanid (loomad, mis koosnesid rohkem kui ühest tüüpi rakkudest), kes vajasid kasvuks õhuhapnikku. Need loomad olid luustikuga organismide eelkäijad, mille ilmumine tähistas eelkambriumi aja lõppu ja fanerosoikumi eoni algust. -
Kestus 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
Kestus 542 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Fanerosoikum on Maa geoloogilises ajaloos vahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng. Hõlmab vana-, kesk- ja uusaegkonda. -
-
-
-
Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Selle aja jooksul arenesid varajased akordid: kolju ja lülisammas, mis viis esimeste kraniaatide ja selgroogseteni. Esimesed kalaliinid kuuluvad Agnathale ehk lõualuuta kaladele. Varasemate näidete hulka kuuluvad Haikouichthys. Kambriumi lõpus ilmusid esmakordselt angerjalaadsed lõualuuta kalad, mida kutsuti konodontideks, ja väikesed enamasti soomuskalad, mida tuntakse ostrakodermidena. -
Kestus 485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Nad kasutasid klorofülli ning fotosünteesisid ja säilitasid oma kloroplastides suhkrut tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, kes nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi. -
Tänapäevalgi elavate odasabade (Limulus polyphemus) varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.( u 445 mln aasat tagasi)
Odasaba viis liiki kuuluvad perekonda Limulus. Need loomad on lähisuguluses skorpionide, ämblikega ja krabidega. Looma keha katab suur kuplikujuline pea-kilp, mis toetub laiale kehaplaadile, millest omakorda ulatub välja pikk terav saba. -
Kestus 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
[evolution of plantlife]https://www.youtube.com/watch?v=XDHdjTFk0nQ -
-
Kestus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleajased tippkiskjad. Maismaal toimusid suured muutused. Devoni algul oli maismaamaastik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal vastupidama. -
-
Devoni ajal toimusid olulised muutused maailma geograafias. Selle aja jooksul koguti maailma maa kaheks superkontinendiks, Gondwanaks ja Eurameerikast. Need tohutud maamassid paiknesid ühel poolkeral üksteise lähedal, samas kui suur ookean kattis ülejäänud maakera. Gondwana ja Eurameerika vahelise subduktsioonivööndi kujunemisega sai alguse suur kokkupõrge, mis viis need kaks kokku, moodustades Permis ühtse maailmamandri Pangea. -
Esimesed teadaolevad metsad Maal tekkisid hilis-devoni ajal (umbes 380 miljonit aastat tagasi), kui arenes välja Archaeopteris, mis oli nii puu- kui sõnajalataoline taim, mis kasvas 10 meetri kõrguseks. See levis kiiresti üle kogu maailma, ekvaatorist subpolaarsete laiuskraadideni ja moodustas esimese metsa, olles esimene liik, mis teadaolevalt heitis varju oma lehtede tõttu ja moodustas selle juurtest pinnase. -
Fossiilsed tõendid näitavad, et kahepaiksed arenesid välja umbes 365 miljonit aastat tagasi sagara-kopskala esivanemast. Varasemate maismaa selgroogsetena olid nad väga edukad. Mõned neist olid palju suuremad kui tänapäeva kahepaiksed. Rohkem kui 100 miljoni aasta jooksul olid kahepaiksed maismaa selgroogsete domineerivad. Seejärel arenesid mõned neist roomajateks. Kui roomajad ilmusid, asendasid nad oma amnionimunadega kahepaiksed domineerivate maismaaselgroogsetena. -
Kestus 359-300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Arthropleura (kreeka keeles liigendatud ribid) on väljasurnud tuhatjalgsete lülijalgsete perekond, kes elas praeguse Põhja-Ameerika ja Euroopa alal umbes 345–290 miljonit aastat tagasi. Perekonna liigid on kõigi aegade suurimad teadaolevad maismaa selgrootud (pikkus kuni 2,6m) ja neil oleks olnud vähe, kui üldse, kiskjaid. -
Edaphosaurus on väljasurnud edaphosauriidsete sünapsiidide perekond, kes elas praeguse Põhja-Ameerika ja Euroopa aladel umbes 303,4–272,5 miljonit aastat tagasi. Edaphosaurus oli üle 3,5 meetri pikk, lühikese madala kolju ja kooniliste hammastega. Pea oli korpusega võrreldes väike. Seljal asetses suur "puri", mille moodustasid piklikud selgroovõlvikud. Puri võis toimida termoregulatsioonis ja olla ka fosfaatide laona, mida sai kergesti mobiliseerida purje toetavatest luudest. -
Kestus 300-250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmadri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmides kõrbe tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.
Nimi "Pangaea" pärineb Alfred Wegenerilt (1912).Mandrite lagunemist ja üksteisest eemaldumist nimetas ta mandrite triiviks. Algselt ei pälvind Wegeneri hüpotees toetust, sest ta ei suutnud usutavalt seletada, mis põhjusel mandrid triivivad. Tänapäeval on sellest arendatud laamtektoonika teooria, mis loodi 1960.a. [pangaea]https://www.youtube.com/watch?v=zbtAXW-2nz0 -
-
-
-
Kestus 250-200 aastat tagasi. Ajastu alguse elusti oli liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimus aga järjrkordne väljasuremine, mille tõttu muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Läbi Maa ajaloo on olnud aegu, mil mandrid põrkasid kokku ja moodustasid superkontinendi, mis hiljem lagunes uuteks mandriteks. Umbes 1000–830 miljonit aastat oli suurem osa mandri massist ühendatud supermandril Rodinia. Rodiniale võisid eelneda vara-keskmise proterosoikumi mandrid, mida nimetatakse Nunaks ja Columbiaks. Kindel on, et proterosoikumi eoni lõpuks oli suurem osa mandri massist ühinenud lõunapooluse ümber.
[laamtektoonika]https://www.youtube.com/watch?v=uLahVJNnoZ4 -
Dinosaurused on Dinosauria klassi mitmekesine roomajate rühm. Esimest korda ilmusid nad triiase perioodil, 243–233,23 miljonit aastat tagasi. Nendest said domineerivad maismaaselgroogsed pärast triiase-juura väljasuremissündmust (201,3 miljonit aastat tagasi), nende domineerimine jätkus kogu juura- ja kriidiajastul.
[An illustrated history of dinosaurs]https://www.youtube.com/watch?v=JDnQmBFxIfE
[Dinosaurs 101]https://www.youtube.com/watch?v=e5BFR-E-ae0 -
Petrosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad. Vanimad liblikafossiilid on leitud juura ajastu kivimitest. -
Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused. Ammoniidid kuulusid kunagi Maa edukamate ja mitmekesisemate loomade hulka. Teadlased on tuvastanud enam kui 10 000 liiki ammoniide fossiilidest, mida leidub peaaegu kõikjal planeedil, kus kunagi eksisteerisid ookeanid, alates Põhja-Ameerika tasandikult kuni Himaalaja jalami ja Antarktika liustikeni. -
Morganucodon on varajane imetajate perekond, mis elas hilisest triiasist kuni kesk-juurani. See ilmus esmakordselt umbes 205 miljonit aastat tagasi. Erinevalt paljudest teistest varajastest imetajatest on Morganucodon hästi esindatud rikkaliku ja hästi säilinud materjaliga. Suurem osa sellest pärineb Glamorganilt Walesist, kuid fossiile on leitud ka Hiinast Yunnani provintsist ning erinevatest Euroopa ja Põhja-Ameerika piirkondadest. -
-
Kestus 200-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüsaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega, amoniidide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidisadu.
-
-
Varaseim teadaolev makrofossiil, mis on kindlalt identifitseeritud katteseemnetaimedena, Archaefructus liaoningensis, on dateeritud umbes 125 miljoni aasta vanuseks (kriidiperiood).
Kui varem olid maa peal domineerinud sõnajalad ja okaspuud, siis kriidiajastul tekkisid ja levisid kiiresti katteseemnetaimed. Nüüd moodustavad need umbes 90% kõigist taimeliikidest, sealhulgas enamikust toidukultuuridest.
[Esimesed õistaimed]https://www.youtube.com/watch?v=13aUo5fEjNY -
Pteranodon on pterosauruste perekond, mis hõlmas mõningaid suurimaid teadaolevaid lendavaid roomajaid (tiibade siruulatus kuni 6,5 m). Nad elasid Põhja-Ameerika hilise kriidiajastu geoloogilisel perioodil tänapäeva Kansases, Nebraskas, Wyomingis, Lõuna-Dakotas ja Alabamas. -
Raid (Batoidea) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist. Raide kõrgaeg oli kriidiajastu lõpul (umbes 80 mln aastat tagasi)
Batoidid kuuluvad kõhreliste kalade iidsesse sugupuusse. Tänapäeva kõhrkaladele sarnased fossiilsed hambakivid pärinevad vähemalt Ordoviitsiumi ajast ning vanimad üheselt mõistetavad kõhreliste kalade fossiilid pärinevad Devoni keskajast. -
Kestus 66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
Dinosauruste väljasurmise kohta on mitu teooriat. Üks neist väidab, et kõik dinosaurused surid välja korraga, umbes 66 mln aasat tagasi Maad tabanud asteroidi tõttu. Teine arvamus on aga, et dinosaurused surid välja aegamisi loomuliku liikide arengu tulemusena.
[Aeglaneväljasuremine]https://www.britannica.com/animal/dinosaur/Extinction
[HowTheDinosaursDied]https://www.youtube.com/watch?v=dFCbJmgeHmA -
-
-
Mesilaste otsesed esivanemad olid nõelavad herilased perekonnast Crabronidae, kes olid teiste putukate röövloomad. Üleminek putukate saagilt õietolmule võis tuleneda saakputukate tarbimisest, kes olid lillekülalised ja olid herilasevastsete söötmisel osaliselt õietolmuga kaetud.
Vanim kokkusurumata mesilase (Cretotrigona priscaning ehk korbikujuline mesilane) fossiil on leitud New Jersey merevaigust ning on pärit kriidiajastust (~ 65 mln a. tagasi). -
Uus uuring paljastab, et jänesed elutsesid maal palju varem kui arvasime (u 53 mln aastat tagasi).
Kanada teadlaste meeskond uuris toitumise muutumist suurulukitelt väiksematele loomadele. Uuriti loomade fossiile ja kivitööriistu 21 Vahemere loodepiirkonnast. Uuritud luude ja tööriistade komplektid näitasid suurel hulgal fossiilseid leporiide, nimelt küülikute ja jäneste perekonda, mille jäänustel olid tõenäoliselt kiviriistade lõiked. -
Varasemad kassid ilmusid arvatavasti umbes 35–28,5 miljonit aastat tagasi. Proailurus on vanim teadaolev kass, kes tekkis pärast eotseeni-oligotseeni väljasuremist umbes 33,9 miljonit aastat tagasi; Prantsusmaal ja Mongoolias Hsanda Goli kihistu alal kaevati välja fossiilide säilmed.Fossiilsed esinemised näitavad, et Felidae( kass) saabus Põhja-Ameerikasse umbes 18,5 miljonit aastat tagasi. See on umbes 20 miljonit aastat hiljem. -
Kestus 66-23 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Holotseen ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus, mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani. Holotseen kuulub kvaternaari ajastusse, olles selle noorimaks ajastikuks. Holotseen kuulub praegu kestvasse kainosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.
Holotseen kujutab endast kõige viimast jäävaheaega kvaternaaris. Maa kliima ajaloo mõistes on holotseen viimane soe periood ehk Marine isotope stage 1 -
[inimese evolutsioon]https://www.youtube.com/watch?v=UPggkvB9_dc
[The humans that lived before us]https://www.youtube.com/watch?v=_ANNQKKwWGk -
-
Mammut on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond. Mammutid olid tänapäeva elevantide lähedased sugulased.Esimesed mammutid ilmusid Pliotseenis 4,8 miljonit aastat tagasi. Nad elasid Euraasia- Aafrika- ja Põhja-Ameerika aladel. Mammutid surid välja viimase jääaja lõpus, umbes 10 000 aastat tagasi, sobivate elupaikade kadumise ja jahtimise tõttu.
[mammutid]https://novaator.err.ee/1201603/viimased-suured-mammutid-elasid-tanapaeva-eesti-aladel -
Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ilmusid inimese vahetud eellased- perkond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud nüüdisinimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
-
Homo sapiens ("tark inimene) on hominiid. Inimene on ahvlane. Viimane lõhenemine inimese ja šimpansi-bonobo liini vahel toimus umbes 8–4 miljonit aastat tagasi.Selle lõhenemise käigus tekkis 2. kromosoom kahe teise kromosoomi liitumisel, jättes inimesele vaid 23 paari kromosoome, võrreldes teiste ahvidega 24 paariga.Pärast seda jagunesid hominiinid paljudeks liikideks ja vähemalt kaheks erinevaks perekonnaks. Kõik need liinid peale ühe – perekond Homo on nüüdseks välja surnud.
