-
Planeet Maa hakkas kujunema, sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe.
Vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäärning moodustusid ookeanid. -
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanis pinnakihis hapnikusisaldus.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasestest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima olivaldavalt soe, selle lõus toimus kiire jahenemine, mis omakorda lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes u 100m võrra, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurel hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal puukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
Väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusiid esimesed imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast enamus oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimunud massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosausused. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaarid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske.Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohemaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestku põhijooned omandasid tänapäevase kuju. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varajased hominiidid - inimese eellased. Jahenes Maa kliima, poolustel tekkis jääkate.
-
Ilmusid perekond Homo esindajad. Selle jooksul surid välja paaljud imetajad(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliigid (dodo, moa)
