-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekkivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid
-
-
Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib Kuu
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile.
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismrühmi.
-
-
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti ka tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Saak-ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastuseks.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, mereelustiku massilise väljasuremise ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maimaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).
-
-
-
Maimaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Vee äärsete metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Meredes elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljassemmnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed, vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega (lehmasarve meenutavate karpidega). Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud suure väljasuremisega (meteoriidiplahvatusega) hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimsed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks taimeks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese eellased- Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiensi tekkeni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Seda seostatakse ka inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed.
