-
-
4,5mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
Kestis 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
4mld kuni 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest pärit vanimaid leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides säilinud ka bakterifossiile. -
-
2,5mld kuni 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik. -
-
542mln kuni 485mln aastat tagasi. Rohkelt trilobiite. Skeletiga organismid. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Massiline mereelustiku väljasuremine. -
Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid ning osadel putukatel tekkis lennuvõime. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. -
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused jt. -
Enamik imetajad elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske. Kliima hakkas järjest jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa poolustel kujunes jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.